Blogi & uudised

Keeletoimetaja Hille Saluäär kirjutab ideaalitust keelekorraldusest

25.09.2023

Hille Saluääre mõtlemapanevat artiklit kirjakeele korraldamise ja keelehoole teemal – teema, millele oleme oma blogis varemgi tähelepanu juhtinud – saab lugeda ERRi portaalist https://www.err.ee/1609101266/hille-saluaar-ideaalitust-keelekorraldusest-igauhe-keelehooldeni

„Mina heidan uuele suunale ette ideaalitust. Mõistan ja toetan keeleteadlaste huvi uurida ja kirjeldada tänapäeva keelt kõigis selle esinemisvormides, mõõta uute infotehnoloogiliste vahendite abil ilmnenud keelemuutusi, ergutada kooliõpetuses toimuvat jne. Aga öelda, et "tegelik keelekasutus" on eesmärk, mille suunas keelt arendada, on nonsenss: tegelikuks keelekasutuseks ei ole mingit arendamist ega korraldamist üldse vaja! Igatahes ei saa nõtke ja süsteemse kirjakeele mõõdupuu olla tegelik keelekasutus, mida kirjeldatakse massitekstide põhjal, mis on enamasti loodud muus kui kirjakeelt nõudvas kontekstis.“, kirjutab Saluäär.


Uued tuuled keelekorralduses – kas on põhjust muretsemiseks?

19.10.2022

Juba pikemat aega kütavad Eesti keeleinimeste seas kirgi Eesti Keele Instituudi uuenduslikud plaanid
keelekorralduse vallas, mis ähvardavad tõlkijaid ja toimetajaid ilma jätta tööks olulistest tööriistadest.
Teema puudutab teravalt kõiki, kellele eesti keele saatus korda läheb.

Keeletoimetaja Hille Saluäär kirjutab 6. oktoobri Müürilehes:

Nüüdne kitsa ringi hoogtöö EKI-s – nii-öelda kasutuspõhine keelearendus – tähendab praktikas
kirjakeelenõuannete süsteemset tühistamist, 20 aasta jooksul antud keelenõu veebist kustutamist,
segaste kantseliidisõnade normaliseerimist ja kriitikavaba tammi avamist ingliskeelsete toorlaenude
tulvale.

Loe täpsemalt: https://www.muurileht.ee/keelearendus-kui-elevant-varvipoes/

Samal teemal tõstis juba 13. juulil hoiatuslipu ajakirjandusuurija Marju Himma, kes kirjutab ERRi
portaalis muu hulgas järgmist:

Või võtame konstrueeritud näitelause „Meie peaminister on liiderlik“. Mõni vanem põlvkond, aga
sealhulgas ka mina ise, peaks seda solvanguks, sest ÕS-i järgi tähendab sõna liiderlik seksuaalselt
lodevat. Sõnale liiderlik on aga viimastel aastatel kõnekeelses kasutuses lisandunud tähendus
'juhiomadustega'. See tuleb ingliskeelsele sõnale leader ehk juht omadussõnaliite -lik lisamisest. Seega
tähendaks eeltoodud peaministri näide, et viidatakse peaministri tugevatele juhiomadustele.

Loe täpsemalt: https://www.err.ee/1608655966/marju-himma-os-asendub-sonaveebiga-kas-
keeletooriist-ikka-sailib

Viimases „Tõlkija hääles“ – Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamatus – avab nüüd ka A&A
Lingua hea endine kolleeg ja staažikas tõlkija Heigo Soomann lähemalt uusi suundi ja probleemkohti
keelekorralduses.

Rõõmustame Heigo üle, muretseme keelekorralduse pärast ning loeme täpsemalt:
https://kultuur.err.ee/1608754117/heigo-sooman-selle-maa-keelekorraldus


Sõlmisime Euroopa Komisjoniga mahuka lepingu

26.06.2020

Majanduse ebakindlas olukorras on eriti hea meel teatada, et meil õnnestus võita Euroopa Komisjoni rahvusvaheline tõlkehange TRAD19.

Arvestades lepingu võimalikku mahtu, panime seljad kokku kolme bürooga, kes on spetsialiseerunud just Euroopa Liidu tekstide tõlkimisele. Euroopa Komisjon sõlmis lepingu konsortsiumiga koosseisus Discripta OÜ (liider), A&A Lingua OÜ ja Tõlkebüroo Pangloss OÜ.

Leping hakkab kehtima 1. juulist 2020.

Tõlkebüroo A&A Lingua on Euroopa Komisjoni tõlkepartner aastast 2004


KUIDAS LEIDA ÜHINE KEEL?

15.01.2020
  • Kas Kadri Simsonist sai energiavolinik või energeetikavolinik?

  • Kas Bill Browderit võib nimetada vilepuhujaks, vihjeandjaks või hoopis rikkumisest teatajaks?

  • Kas maailma aitab päästa rohelepe või roheline kokkulepe?

Nendel teemadel arutleti kõige muu hulgas Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi eesti keele osakonna korraldatud 6. seminaril „ENRGEETIKAST TEHISMÕISTUSENI: kuidas leida ühine keel?“, mis toimus 3. jaanuaril 2020 Tallinnas Õpetajate Majas.

Iga-aastane seminar on tänuväärne üritus, mis toob kokku riigi, ülikoolide ja teadusasutuste ning keelesektori esindajad, et leida üha uuenevas keskkonnas ühist keelt.
Kliima- ja keskkonnaprobleemid esitavad energeetikasektorile järjest keerulisemaid ülesandeid. Uute lahenduste üle arutlemisel ja nende tutvustamisel vajame kõigile üheselt arusaadavat terminoloogiat ja keelt.

Arutelus „Energeetikast selges eesti keeles – ühtse terminoloogia tähtsus ja koostöö selle arendamisel“ osalesid Jako Kilter Tallinna Tehnikaülikoolist, Ülle Sihver Eesti Maaülikoolist, Kerli Kirsimaa Stockholmi Keskkonnainstituudist, Getlyn Denks keskkonnaministeeriumist ning Leila Anupõld ja Elis Paemurd Euroopa Komisjoni eesti keele osakonnast.

Seminaril osalejad tõdesid ühiselt, et vaid valdkonnainimeste ja keeleinimeste aktiivne hea koostöö ning üksteise kaasamine viib erialakeele vallas rahuldava tulemuseni.
Annaks valdkonna kiire areng meile vaid aega sammu pidada.

Head koostööaastat kõigile!

Loe tõlgetest erialakeelde ka https://www.lingua.ee/meist/tehtud-tood/


SELGE KEEL

16.01.2019

A&A Lingua osales Euroopa Komisjoni seminaril, mille peateemaks oli selge keel.
3. jaanuaril arutasime koos Euroopa Komisjoni, EV ministeeriumite, keeleinimeste ja tõlkebüroode esindajatega selge tõlke ja selge originaali tähtsuse üle keeletehnoloogia uuenemise ajastul.

Selge õiguskeele vajalikkusel peatus pikemalt oma ettekandega advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks.

Elavas paneeldiskussioonis tõlkija ja toimetaja rolli üle selge eestikeelse õigusakti valmimisel osalesid Allar Jõks, Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi direktor Merit-Ene Ilja, eesti keele osakonna kvaliteedijuht Mai Lehtpuu, selge keele projekti üks eestvedajaid EKI vanemkeelekorraldaja Katrin Hallik, Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson, Kadri Vare Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Eesti Tõlkebüroode Liidu esindaja Kerli Visso.

Ümarlaudade aruteludes tõdeti ühiselt, et selge tõlke eelduseks on selge originaal ning aja arukas planeerimine; selge õigusakti saame aga siis, kui meie edastatav sõnum on ühene ja selge, kuid seda ei ole õigusloome kompromissotsuste juures alati lihtne saavutada.

Võrdlesime erinevate masintõlketehnoloogiate edusamme ning proovisime jõudu ka keeleteadmistes. Kuidas teile tundub: kas siirati või siirdati, kas sümpoosium või sümpoosion, kas altite või altide või aldiste?

Vt ka https://selgesonum.ee/