Käisime esmaspäeval, 18. veebruaril Tõlkebüroode Liidu (ETBL) missioonikonverentsil „Tõlgitud maine”, mille üks kaaskorraldaja oli ka A&A Lingua. Baltika Moelaval toimunud konverentsi eesmärk oli väärtustada kvaliteetset tõlketeenust ja selgitada klientidele, kuidas hea tõlge aitab kaasa ettevõtete ärieesmärkide saavutamisele.
Viimasel ajal on tõlketurul olnud väga tugev konkurents. Palju on vabakutselisi tõlkijaid, kes pakuvad oma teenust otse kliendile, kuid ei suuda tagada teenuse piisavat kvaliteeti. Tõlkesektori maht Eestis on orienteeruvalt 19 miljonit eurot aastas. Tõlkebüroode Liidu bürood hõlmavad sellest ca 30%, kuid tasub arvestada, et väiksemad bürood teevad suurematele allhanget ja nii on ETBLi tegelik osa siiski suurem.
Siiani tunda andva masuga kaasnes märkimisväärne hinnasurve, kuid näib, et nüüdseks on tõlketurg teatava tasakaalu saavutanud. Hinnad on viimaste aastate jooksul 15–20% võrra langenud, kuid selle kõrval on tööjõukulud ainult kasvanud. ETBL usub siiski, et kõige paremaid tõlkeid pakuvad tõlkebürood, kellel on paika pandud kvaliteedi tagamise protseduurid, kus tõlkijad on väljaõppinud spetsialistid ja tekste toimetatakse. Kõik need on Tõlkebüroode Liitu kuulumise eeltingimused.
ETBLi kümnenda sünnipäeva auks korraldatud konverentsil käsitleti tõlketeenust mitme nurga alt. Tunnustatud suhtekorraldaja Aune Past rääkis oma ettekandes, kui oluline on ettevõtte hea maine klientide ja koostööpartneritega suhtlemisel. Elame imagopõhises maailmas, kus otsustamisel mängivad üha suuremat rolli emotsionaalsed kaalutlused. Ettevõtte kirjaliku suhtluse tase mängib selle maine kujunemisel olulist rolli. SEB Panga kliendikommunikatsiooni juht Liis Narusk rõhutaski, et kliendiga suhtlemisel on korrektne keelekasutus üks olulisemaid lugupidamise avaldamise vorme. Hea teenus on ka rahaline võit ning vastupidi – halb tõlge võib endaga kaasa tuua täiendavaid kulusid. Halvasti koostatud või ebaselgelt tõlgitud tekst tekitab kliendis segadust ning näiteks pangatöös näeb selle tagajärgi kohe ka klienditelefonile tehtud päringute arvu kasvus.
Sarnase näite tõi ka terminoloog ja toimetaja Karin Kaldamäe. Tihti tegelevad ettevõtetes tõlketekstide tellimise ja selle kvaliteedi kontrollimisega tippspetsialistid. Odavalt saadud tõlke parandamine võib sellega tegeleva spetsialisti tunnitasu arvestades märgatavalt kallimaks minna kui kohe tunnustatud tõlkebüroost tellimine. Oma ettekandes toonitas Kaldamäe tõlkebüroo ja kliendi koostöö olulisust heade tõlgete saamiseks. Ning terminoloogina tõi ta välja, et kõige suuremat tähelepanu tuleb pöörata täpsele terminoloogiale, sest ühte lauset võib sõnastada mitmel moel, ilma et tähendus muutuks, kuid terminid peavad olema täpsed.
Konverentsilt jäi kõlama mõte, et tõlkebürood peaksid näitama klientide harimisel initsiatiivi ning andma rohkem nõu, kuidas parima tulemuseni jõuda. Klient omakorda peaks tõlketööd tellides arvestama töö teostaja tausta ja senise kogemusega ning olema valmis hea teenuse eest vastavalt ka tasuma. Konverents käsitles tõlkebüroode jaoks väga olulist teemat ja tekitas hulgaliselt mõtteid – jääme järgmist ootama!