Tõlkebüroo on tõlketeenust osutav äriühing, kus tõlketegevus moodustab tervikliku professionaalse protsessi, mis lisaks tõlketeenusele hõlmab ka tugiteenuseid.

Tõlkebüroo tunnused:

• on vastavalt Eesti Vabariigi seadustele registreeritud juriidilise isikuna, mis tegutseb oma juriidilise nime, registreeritud või frantsiisitud kaubamärgi all ja mille põhitegevusalaks on tõlketeenuse osutamine
• tegutseb büroopinnal, on tööajal klientidele avatud ning võimaldab kohapeal tööd põhikohaga töötajatele
• tööprotsessi pidevus on tagatud üksikutest töötajatest sõltumata, põhiosa tõlgetest ei teosta omanik
• igapäevases asjaajamises ja tõlketöös rakendatakse meetmeid tõlkekvaliteedi tagamiseks, omades selleks vajalikke tööjõu- ja materiaalseid ressursse.

Tõlketeenus kujutab endast kliendi konkreetsele eesmärgile suunatud tõlkimisprotsessi, mille väljundiks on kas suuline või kirjalik tõlge.

Kirjaliku tõlke teenus hõlmab lisaks tõlkimisele ka teksti väljastamisülevaatust, vastavalt kokkuleppele ka korrektuuri ning sisulist ja erialast toimetamist.

Kirjaliku tõlkimise saab üldjoontes jagada kahte valdkonda: ilukirjandustõlge ja tarbetõlge.

Tarbetõlge – lähtekeeles esitatud teave väljendatuna sihtkeeles. Tõlkebüroode poolt osutatav tõlketeenus kujutab endast eelkõige tarbetõlget, mis hõlmab laiahaardelist teemaderingi (ärikirjavahetusest kuni ülispetsiifiliste erialatekstideni) ning mille esitamisstiil ja -täpsus sõltuvad kliendi poolt määratavast tõlketeksti kasutuseesmärgist.

Tarbetõlke kasutamise eesmärk

• informatiivne
• publitseerimine, sh reklaamtekstid
• dokumendina, sh avalikud dokumendid, õiguslikult siduva tehingu aluseks olevad dokumendid, patendid
• muu, mida tõlk peaks tõlke teostamiseks teadma.

Tõlk/tõlkija - isik, kes teostab tõlke.

Tõlkebürood kasutavad tõlketeenuse osutamiseks nende poolt väljavalitud ja vastavalt vajadusele täiendava väljaõppe saanud tõlke/tõlkijaid.

Algtekst – tõlketeenuse tellija poolt esitatud tekst, mis on vaja tõlkida teise keelde. Eelistatavalt peaks see olema originaaltekst, mitte tõlge.

Tõlketekst – sihtkeelde tõlgitud algtekst.

Lähtekeel – keel, milles algtekst esitatakse.

Sihtkeel – keel, millesse tõlge teostatakse.

Väljastamisülevaatus – tõlketeksti üldine kontrollimine, et

• kliendile üleantav tõlketekst vastab tema poolt soovitud vormingule ja viimistlusastmele
• selle vormistus on korrektne, kõik algteksti osad tõlgitud ja tekstis leiduvad nimed/numbrid õiged.

Korrektuur – tõlketeksti ülelugemine teise inimese poolt eesmärgiga kontrollida selle keelelist õigsust ja arusaadavust.

Toimetamine – tõlketeksti algtekstile vastavuse kontrollimine.

Sisuline toimetamine – kontrollitakse, et algteksti mõte on tõlketekstis õigesti ja midagi vahele jätmata edasi antud, laused loogilised ning terminikasutus ühtne.

Erialane toimetamine – tõlketeksti kontrollitakse terminite õige ja asjakohase kasutamise seisukohast.

Tugiteenused – tõlkebüroo poolt tõlketeenusele lisaks pakutavad ja töö kvaliteedi tagamisele suunatud teenused: sõnaloendite ja tõlkemälude koostamine, terminoloogia väljatöötamine, konsultatsioonid keelelistes ja erialastes küsimustes, lokaliseerimine, väljatrükkimine, andmekandjatele kirjutamine, trükieelne teksti ülevaatus, küljendamine, kujundamine, kirjastamine jne.

Lokaliseerimine – tõlketeksti olulisel määral kohandamine lõppkasutaja keele- ja kultuurikeskkonda arvestades.